Alfred Käärmann

METSAVENNA KÄSIRAAMAT

Ellujäämisõpetus
Saatesõna Sirje Endre
Järelsõna Martin Andreller

Alfred Käärmann:
Surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat.
Et ellu jääda, tuleb õppida nägema, kuulma, mõtlema ja võitlema elu eest!
Relvalaod tuleb luua juba rahuajal, põhimõttel: „Olgu valmis, vaja läheb kindlasti.”
Minu raamatus avaldatud kogemused on saadud tuhandete eesti ja läti metsavendade ning meie abistajate kaotatud elude, vere ja pisarate hinnaga.

Legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) „Metsavenna käsiraamatuˮ kolmas trükk. „Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanuvaimu vajaduse rõhutamine,ˮ kirjutas Enn Tarto 2010. aastal ilmunud raamatu eessõnas. „Alfred Käärmanni „Metsavenna käsiraamatusˮ sisalduv teave on vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile.ˮ
Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Surmavaenlase vastu.
Alfred Käärmann on kirjutanud mitu raamatut, kuid nende hulgas üks armastatumaid on just „Metsavenna käsiraamatˮ. Ta ellujäämisõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ekstreemsetes olukordades ja jääda alati iseendaks. Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui metsalisest agressor ründab kodumaad. Raamatust loeme, kuidas ja milliseid toiduaineid on mõistlik varuda. Käärmanni kunagisi metsavenna kogemusi võib väga tarvis olla ajal, mil soe toit, joogivesi ja katus pea kohal tähendavad elu, õnne ja rahu.
Alfred Käärmann võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. Südi vastupanu punasele terrorile oli Käärmanni loomuses. Täna, mil Surmavaenlane märatseb meist vaevalt tuhande kilomeetri kaugusel Ukrainas, on „Metsavenna käsiraamat” tarviline eluõpik.

Toimetaja Kai Ellip, kujundaja Rein Seppius. Fotod Alfred Käärmanni perekonnaarhiiv, Eesti Filmiarhiiv, Scanpix.