Eduard Vilde
MAHTRA SÕDA
Romaani 12. trükk ilmus Mahtra sõja 150. aastapäevaks 2008. aastal
Järelsõnad: kirjandusteadlane Mall Jõgi ja ajaloolane Kersti Lust
„Iga rahvas vajab kangelasi ja kuulsusrikkaid hetki minevikust. Valikute vähesus sunnib meid jätkuvalt rääkima Mahtra sõjast kui tõendist selle kohta, et eesti rahvas polegi olnud nii väga allaheitlik. Muistne vabadusvõitlus, Jüriöö ülestõus, Mahtra sõda, Vabadussõda, metsavendlus jne. kujutavad endast ühe ja sama tähendusahela eri lülisid.”
Kersti Lust romaani 12. trüki järelsõnas.
„Nõnda suri Ants Tertsius, Mahtra sündmuste arukam ja vaimukam tegelane, umbes kaheksakümne aasta vanuses 1900. aastal Omi asunduses jõuka mehena. Temagi oli terve perekonnaga, naise ja nelja alaealise lapsega, kaugele maale läinud, kus ta temale määratud asupaigas põllumeheks hakkas ning talu- ja veskiomanikuks tõusis.”
Eduard Vilde romaani „Mahtra sõda” viimane lõik.
Eduard Vilde romaan „Mahtra sõda” on kirjaniku ajaloolise triloogia esimene osa, mis ilmus esmakordselt 1902. aastal järjejutuna ajalehes Teataja. Kes leiab täna aega kätte võtta Vilde „Mahtra sõja”, kogeb hämmastusega, et tegemist on üllatavalt tänapäevase, koguni moodsa romaaniga. See teos on huviga loetav sündmusromaan, kus suur meister Vilde on omavahel ühendanud dokumentaalromaani konkreetsuse ja hea ilukirjanduse võlujõu. Mahtra sõda kestis ainult ühe päeva, mis lõppes surma, alanduste ja Siberisse saatmisega ja oli just nagu kaotatud lahing. Ajaloo kulg näitab siiski muud. Lahing mõisas kaotati, kuid sõda vabaduse eest võideti. Mahtra sõda oli Vabadussõja kauge eellahing.
Täna, mil terve maailm on sattunud enneolematusse taudi, on Vilde romaanil „Mahtra sõda” omamoodi julgustav ja tervendav mõju. Siinkohal üks retsept, mida autori tahtel soovitab koduõpetaja Juliette Marchand Herbert Heideggile: „Kuid ma tean teile tröösti: tehke palju tööd ja tehke palju head!”
Raamatu lõpus Mahtra sõja eelne, aegne ja järgne ajastu lühikroonika, mille on koostanud Ivi Laatsit ja Sirje Endre.
Kujundus ja kaanekujundus Kadi Pajupuu.