Gunnar Aarma.
Täiesti vaba mees

Koostaja Ivar Tröner

Raamat on pühendatud Jüri Aarma mälestusele

Gunnar Aarma:

Kindlasti aitab kõiki inimesi positiivne ellusuhtumine.

Kui eestlane on küllalt tugev, siis ta jääb kestma.

Kõik inimese teod ja mõtted tulevad talle endale tagasi. Suurim heategu endale on teha head teistele.

Kallista oma partnerit, kui ta sul on olemas, iga tund. Ja kui teda ei ole, siis muretse ta endale. Kas või koera või kassi näol. Anna talle oma armastust edasi.

Teadjamees, ravitseja ja filosoof Gunnar Aarma (1916–2001) oli Eesti tuntud tekstiilivabrikandi August Abrami ja lauljanna Liisi Abrami (Aarma) poeg ja Westholmi Gümnaasiumi kasvandik.

Koguteosest leiab lugeja Gunnar Aarma mõttevaramu selle osa, mis on seni olnud varjul erakogus või mida on korjanud ja säilitanud Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid ning Rahvusarhiiv. Esmakordselt ilmuvad raamatus Gunnari abikaasa Heljo (1915–2009) mälestused, nagu ka Jaak Lõhmuse pikk eluloointervjuu Gunnar Aarmaga ja Aarmate perekonna kirjavahetus ajast, mil nii Gunnari kui tema venna Sulho perekonnad olid aastatel 1941–1957 sundasumisel Venemaal (Gunnar vahepeal omastest eemal Siberi vangilaagris). Mõlemad perekonnad vahistati Nõukogude repressiivorganite (NKVD) poolt 14. juunil 1941 ning küüditati Venemaale, Kirovi oblastisse.

Perekonnalugu selles raamatus on lahutamatult seotud Eesti ajaloo ja eestlaste saatuse looga. Aarmate perekonna kirjavahetuses aastatel 1943–1955 räägitakse omavahel justkui igapäevastest asjadest. Ometi kiirgub neist kirjadest vaprust ja väärikust – Venemaa kolkaelu viletsused ja hädad jäid alla Aarmate pere sihikindlusele rajada isegi siin endale kodu. Perekonna omavaheline kirjavahetus ajal, mil Gunnar oli vangilaagris Siberis, on väga liigutav.

Kaks maakaarti köite sisekaantel on kõnekad – esimesel ajaloo ilu, teisel ajaloo traagika.

Nõuandja August Aarma, toimetajad Sirje Endre ja Mari Klein, korrektuuritoimetajad Kai Ellip, Hedi Rosma, Elle Veermäe; kujundaja Rein Seppius.

Foto esikaanel ERR, Heidi Maasikmets.