suurus 15x21 cm
sisupaber Multiofset 90 g/m²
kõvakaaneline köide
Postikulu kannab Kirjastus.
Honey Aaltonen
HURRIGANES
tõlkinud Vello Salumets
Raamat Soome muusika absoluutsest legendist, nende kuulsaimast rokkbändist Hurriganes.
Aastatel
1971–1984 Henry
"Remu" Aaltoneni vedamisel
tegutsenud ja 1988 comeback’i
teinud bänd esitas
põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone,
aga ka omaloomingut.
Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda.
Karismaatiline
Hurriganes, Soome
noorte ühine lemmik, tõi
esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida
Soome show-elus
polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende
muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes
tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias
maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30
kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda.
Rohkete
plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album “Roadrunner”,
mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle
tuntuim lugu “Get On” võitis samal aastal ülekaalukalt
rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa
riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord
Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu
Hurriganesi toores kõva power’iga
rock’n’roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule
antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi
liikmetest said soomlaste silmis omamoodi „olümpiavõitjad”.
Kuna
koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et
mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult
lööv nimi. „Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle
muusikaga, mida kavatseme esitada,” üritas Remu visandada tulevast
nime. „Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit
vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.” Muude
vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd
kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles
oli mingit seletamatut veetlust. „Hurricanes? Mida see tähendab?”
imestas Remu. „See on orkaan,” kõlas vastus. „Orkaan – see
on just õige!”
Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: „Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.” Remu: „Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.”
Tõlkija
Vello Salumets, toimetaja Tarmo Tilsen, kujundaja Rein Seppius