Urmas Ott

Best of. I

Intervjuud ja esseed

See raamat pole minust. See on teos paljudest inimestest, kellega saatus mind kokku viis ja kes muutsid mu elu ja mind ennast. Ma tahaksin, et inimesed, kes on selles raamatus, kellest ongi see teos, säiliksid just sellistena, nagu nad olid siis, kui ma nendega kunagi kohtusin.
On hämmastav, kui palju meid seob, vaatamata sellele, kui võõrad me tegelikult oleme.
Urmas Ott raamatu „Playback” saatesõnas 1994. aastal

Raamatu 1. köide toob lugejani karismaatilise Urmas Oti ja tema unustamatud intervjuud väljavalitud persoonidega TV-sarjas „Teletutvus” (1986–1993) ja „Carte blanche” (1992–1998). Raamatus on ka valik intervjuusid aastavahetussaadetest „Urmas Ott ja teised. Vol.
1–5 ETV-s aastail 1991–1995 ja president Lennart Meri eksklusiivintervjuu Urmas Otile Eesti Vabariigi 80. aastapäeva eel veebruaris 1998.
Urmas Ott: Härra president, jälgides teid nii-öelda kaugusest, jääb mulje, et te olete üks suur üksildane inimene, üks suur erak.
Lennart Meri: ...üksiklane. See oli ühe mu artikli pealkiri.

*
Jaan Krossi intervjuust Urmas Otile saates „Carte blanche” 24. veebruaril 1998:
Urmas Ott: Härra Kross, inimesed ootavad väga teie arvamust, teie tarka nõuannet, teie ettenägemisoskust. Mida ütleb Eesti Vabariigi aastapäeval teie elu- ja kirjanikukogemus ja tarkus? Millele võib loota, mida uskuda?
Jaan Kross: No... Ma arvan, et lootus asusasse töösse, mis algab iseenese ausast tööst, on alati üks väljavaade. Isegi kui kõik untsu läheb. Isegi kui laev peaks põhja minema.
Urmas Ott: Teile kuulub geniaalne sentents: ma ei usu midagi, aga ma loodan kõike. Kas see kehtib ka selles suhtes, kui jutt käib maast ja rahvast?
Jaan Kross: Ma ei oleks ju eestlane, kui väga palju usuksin igasugust loba, prognoose, horoskoope. Aga ma loodan, et kõik võib minna kõige paremini.

Kogumiku saatesõna Hedi Rosma, koostajad Sirje Endre, Hedi Rosma, Rein Seppius, Tarmo Tilsen; 8-liikmeline toimetajaskond, kujundus Rein Seppius