Urmas Ott

Best of. II
Intervjuud ja esseed

Meistriks õpitakse, suurmeisteriks sünnitakse. Urmas Ott tõusis suureks seetõttu, et ta oli loodud selleks. Ületamatu tung olla enda poolt valitud valdkonnas absoluut on haruharv nähtus ja seda kirjeldab väga hästi Stanisław Jerzy Leci aforism: „ Keegi ei tea, mida oleks avastanud Kolumbus, kui Ameerika poleks ette tulnud.” Urmas oleks silmapaistvaks saanud igal juhul.
Raul Rebane

Edu valem on kõikidele ühine ja see on geniaalselt lihtne. Alustuseks tuleb leida ennast. Seejärel väheke elutarkust ja kogemust. Siis täpsustada eesmärk. Ja lõpetuseks tuleb ikka ja uuesti otsida iseendast.
Urmas Ott

Raamat sisaldab 53 intervjuud telesaadetest „Unustamatu esimene” (2001, TV3), „Seitse päeva mais” (2001, TV1), „Valitud meeleolud” (2002, TV3), „Augustivalgus” (2003, ETV),
„Happy Hour” (2003–2006, Kanal 2).
Tiit Niilo intervjuust Urmas Otile (Happy Hour, 2003):
Ott: Kas te seda ütlust teate: sõtse sõira tõi, ise ära sõi.
Niilo: No teeme juure, kui ära sõi.
Intervjuust Ada Lundveriga (Unustamatu esimene, 2001):
Ott: Ada, kas on siis nii, et elu esimesel poolel inimene jookseb kuulsuse järel ja edaspidi jookseb ta paaniliselt kuulsuse eest ära?
Lundver: Sa tead seda omast käest.
Intervjuust Monika Mägiga (Happy Hour, 2004):
Ott: Inimloomuses on kõik pisike olemas. Proua Mägi, te näete seda paska ju kogu aeg, see lainetab teie ümber kõigis kohtuasjades, viibite pidevalt kohtusaalides – selge, et see teile ei meeldi, aga selline ongi elu.
Mägi: Kuid see ei vii meid edasi. Headus ja püüdlikkus viivad palju rohkem edasi.

Kogumiku saatesõna Raul Rebane, koostajad Sirje Endre, Rein Seppius, Tarmo Tilsen;
7-liikmeline toimetajaskond, kujundus Rein Seppius