Viru jalaväepataljon.
2. raamat: 

4. Eesti Rahvaväe polgu võitlejate mälestused Vabadussõjast ja saatus 1917–1940

 on 2019. aastal ilmunud teose „Viru jalaväepataljon” järg.

Sügisene tee on libe ja mudane ning jalg nagu kipub tare poole, kust tulen, tagasi minema. Sügishommiku uduses ja vaikseis tuulepuhanguis kuulen veel vaid talutare poolt vinguvaid raagus puude oksi minule nagu jumalaga jätmiseks järele ulgumas. Viimnegi kui kuulduv heli maha jäänud, tammun üksinda lagedal põlluteel koos oma paunaga kaugele tundmatusse „meie väikse maa ja rahva kaitsmisele.

Reamehe August Pagari mälestustest.

Teos „Viru jalaväepataljon, 2. osa ei ole tavaline ajalooraamat. 632-leheküljelise kogumiku kaante vahel on Vabadussõjas 4. Eesti Rahvaväe polgus võidelnud 26 mehe omakäeliselt kirja pandud mälestused. Kui punaväed 1918. aasta 28. novembri varahommikul Narvas ründasid noort Vabariiki, läks 4. jalaväepolk esimesena lahingusse.

Raamatust leiate nende inimeste nimed ja elulood. Lahingute skeemid ja fotod. Näod ja isegi hääled, kui nad rivisammul üheskoos lahingusse minnes kõva häälega laulsid: „Oh, sa poiss, seda sa ei tea, kuidas sinu õnn võib õitseda pea!”

Lakkamatu tulistamise ja kuulide undamise möllus märkame, et igaüks meist karjatab alles sõnu, ikka „… oh… sa… poiss” ja „ega … sa… ei… tea”, igaüks oma kõriga. Kolmekümne kahel häälel.

Köite lõpuosas on Vabadussõjas 4. Eesti Rahvaväe polgu koosseisus võidelnute koondnimekirjad (üle 4600 nime) alates reakoosseisust kuni ohvitserkonnani. See on mälestuste uue elu nimekiri. Sest kunagi ei tea, võib-olla leiate teiegi sealt oma kauge esivanema nime.  

4. Eesti Rahvaväe polgu järeltulija on täna Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon.

Koostaja Aimar Kuldvere, toimetajad Katre Scott-Hopkins, Tarmo Tilsen, Sirje Endre, Elle Veermäe, Krista Parve, Hedi Rosma; ajalootoimetaja Marko Tamming, fototoimetaja Tarmo Tilsen. Raamatu kujundas Andres Tali.

632 lk. 200 ajaloolist fotot, 542 viidet.